创业七年没一分股份无奈净身出户“商场没真兄弟”

百度 对于瘦身方面，可以由地方可以负责的交给地方，可以由专业部门协调管理职能让专业部门做。

Kavatsuslikkus (inglise keeles intentionality) on teo, tegevuse v?i k?itumise omadus, mis seisneb selles, et tegu pole tehtud "kogemata", vaid "meelega". N?iteks üle l?vepaku astumine on tavaliselt kavatsuslik, l?vepakul komistamine mitte. Kavatsuslikkuse m?iste t?pne m??ratlemine on filosoofiline probleem.

Kavatsuslikkuse m?iste analüüs

Seos kavatsuse m?istega

"Lihtsa arusaama" (Simple View; Adams 1986, McCann 1986) j?rgi on teo kavatsuslikkuse tarvilik tingimus, et tegijal oli kavatsus seda teha.

Michael Bratman (1984, 1987) on n?idanud, et teole ei pruugi eelneda selle konkreetse teo kavatsust.

Donald Davidson (1963:5–8) leidis, et kui r??gitakse millegi tegemisest mingi kavatsusega, siis ei peeta kavatsuse all silmas mingit toimija juurde kuuluvat sündmust ega seisundit, vaid tema tegu kirjeldatakse ümber "esmase aluse" kaudu. Esmase aluse all m?tleb ta poolthoiakut teatud tunnusega tegude suhtes koos uskumusega, et algsel teol on see omadus. Tegu peetakse kavatsuslikuks seose t?ttu mingi esmase alusega, mis moodustab kavatsuse, millega see tegu tehakse. Ent hiljem Davidson (1978) leidis, et teole eelnevat kavatsust tuleb v?tta vaimuseisundina. P?rast seda on nii teo kavatsuslikkust kui kavatsust teo juures hakatud valdavalt analüüsima kavatsuse kui vaimuseisundi kaudu.

Elizabeth Anscombe'i (1957) j?rgi ei ole küsimuse "Miks sa teed B-d?" vastuste "Ma teen A-d" ja "Ma hakkan tegema (kavatsen teha) A-d" vahel selget vahet ning eelneva kavatsuse m?iste saab kavatsusliku teo ja kaasneva kavatsuse m?iste kaudu t?iesti selgeks. Eelnevat kavatsust ei ole tarvis k?sitada vaimuseisundina. T?nap?eval on Anscombe'il üksikuid j?rgijaid. M?nikord v?idetakse, et kui ?eldakse, et keegi teeb A-d, siis sellega on ?eldud, et A on pooleli (nii et see ei pruugi üldse valmis saada ega pruugi olla kuigi palju edenenud, v?ib-olla pole üldse veel alanud (Falvey 2000:25–26, Thompson 2008:140–141, Moran ja Stone 2009: 145–146)), mist?ttu seda, et keegi kavatseb midagi teha, v?ib samastada sellega, et ta teeb seda kavatsuslikult. (Alati ei toetuta otseselt keeleseigale.) Kavatsus midagi teha ei ole vaimuseisund, sest see pole staatiline; see on tegevuse kavatsusliku sooritamise l?petamatus. Seejuures v?ib kavatsus olla nii algses j?rgus, et oleks imelik ?elda, et seda juba tehakse. (Thompson 2008: 91–92, 133–145; Moran ja Stone 2009: 146–148.) Ja millegi kavatsuslik tegemine on teo pooleliolek, kuigi sellest r??gitakse pigem juhul, kui midagi on juba tehtud. Selle teooria üks raskusi on see, et on vaieldav, kas millegi tegemise kavatsemine on selle tegemise kavatsuslikkuse tarvilik tingimus, (Thompson 2008:102–103.) Ja teiseks on kaheldav ka see, kas millegi tegemise kavatsemine on selle teo kavatsuslikkuse piisav tingimus. Isegi kui m??nda, et saab teha seda, mida ei ?nnestu ?ra teha, v?ib küsida, kas iga kavatsetav tulevane tegu ikka eeldab mingit valmistumist. Ja mis siis, kui tehakse viga, n?iteks kavatsetakse j?uda kuskile lühimat teed m??da, aga teel eksitakse ?ra? Kui sel juhul ikkagi tehakse seda, mida kavatsetakse, siis on v?imalik teha seda, mida on parajasti v?imatu teha. Peale selle, kui kavatsuse objekt (olgu siis tegu v?i propositsioon) on loogiliselt liitne, siis on raske ?elda, millist tegu seda kavatsedes juba tehakse. Seletada tuleb ka kavatsuse suhteid vaimuseisunditega, millega kavatsus on vastastikuses seoses.

ühe teooria j?rgi saab teo kavatsuslikkuse samastada kaasneva kavatsuse olemasoluga. See p?hineb k?situsel, mis v?tab kaasneva kavatsuse algm?isteks ega püüa seda defineerida eelneva kavatsuse kaudu (p?hjuslik teooria). Kui eeldada, et iga kavatsuslik tegu tehakse mingil p?hjendil, mille saab esitada teleoloogilisel kujul, siis millegi kavatsuslikku tegemist saab samastada selle tegemisega selleks, et teha midagi muud. Ent v?idakse midagi kavatsuslikult teha lihtsalt niisama, ilma erilise p?hjuseta (Anscombe 1963:25); ja teleoloogiline jada v?ib l?ppeda (v?i peab l?ppema) mingi teo juures, mida tehakse selle enese p?rast. George Wilson (1989) ja Carl Ginet (1990:ptk 6) püüavad sellest raskusest jagu saada de re kavatsuse m?iste abil: selleks et A tegemine oleks kavatsuslik, ei ole tarvis, et kavatsetaks, et A tegemine aitaks kaasa millegi muu tegemisele, vaid piisab sellest, et kavatsetakse millegi kohta, mida tehakse, et see aitaks A tegemisele v?i seisneks A tegemises. Ent sellele v?idakse vastu v?ita, et kavatsusest ei piisa: kui kavatsust ellu ei viida, siis ei tehta A-d kavatsuslikult ega tegutseta selleks, et teha A-d (Mele 1992b:248–255). Sellep?rast olevat ikkagi tarvis p?hjuslikku suhet.

Vaata ka

• eesm?rgip?rasus
• intentsionaalsus
• teleoloogia
• vajadus

Kirjandus

• G. E. M. Anscombe. Intention, 1957. Teine trükk: Oxford: Blackwell 1963.
• Donald Davidson. Actions, Reasons, and Causes. – Journal of Philosophy, 1963, kd 60, lk 1033–1052. Taastrükk: Essays on Actions and Events, Oxford: Oxford University Press 1980, lk 3–20. Eesti keeles: Teod, alused ja p?hjused. – Akadeemia, 2005, nr 5.
• Annette Baier. Act and Intent. – Journal of Philosophy, 1970, 67, lk 648–658.
• Michael Bratman. Two faces of intention (pdf). – Philosophical Review, 1984, 93, 375–405.
• Frederick Adams. Intention and intentional action: The simple view. – Mind and Language, 1986, 1, 281–301.
• Hugh McCann. Rationality and the range of intention. – Midwest Studies in Philosophy, 1986, 10, 191–211.
• Michael Bratman. Intention, plans, and practical reason, Harvard University Press 1987.
• George Wilson. The Intentionality of Human Action, Stanford, CA: Stanford University Press 1989.
• Alfred Mele. Recent work on intentional action. – American Philosophical Quarterly, 1992a, 29, 199–217.
• Alfred Mele. Springs of Action, Oxford: Oxford University Press 1992b.
• Kevin Falvey. Knowledge in Intention. – Philosophical Studies, 2000, 99, lk 21–44. Veebiversioon
• Michael Thompson. Life and Action, Cambridge, MA: Harvard University Press 2008.

V?lislingid

• Joshua Knobe. Intentional action, Waterloo ülikooli vaimufilosoofia s?nastik
• Kieran Setiya. Intention, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia 2014.