网友重温习总书记"4·19讲话" 网络强国梦日益馨暖
|
See artikkel r??gib filosoofia ja psühholoogia m?istest; usundiloo m?iste kohta vaata artiklit Uskumus (usundilugu); uskumise kohta vaata artiklit Uskumine; usu kohta vaata artiklit Usk |
百度 辽宁队的巴斯22分15个篮板，哈德森16分，韩德君9分9个篮板，李晓旭7分，郭艾伦只打了16分钟得分吞蛋，刘志轩10分7次助攻3次抢断。
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi t?eseks pidamist.
Uskumuseks nimetatakse kas vaimuseisundit, mis seisneb mingi propositsiooni uskumises, v?i propositsiooni kui uskumise objekti. Epistemoloogias ei peeta uskumuse all tingimata silmas millegi üleloomuliku v?i kahtlase uskumist.
Küsimus, miks keegi midagi usub, v?ib olla kas küsimus uskumuse p?hjuste kohta v?i küsimus uskumuse p?hjendite kohta. N?iteks ma v?in uskuda, et reinkarnatsiooni ei ole olemas, sest ma olen saanud kristliku kasvatuse ja elan kristlikus ühiskonnas; v?i uskuda, et reinkarnatsioon on olemas, sest ma olen saanud hinduistliku kasvatuse ja elan hinduistlikus ühiskonnas. Ma v?in uskuda, et reinkarnatsioon on olemas, selle p?hjal, et hinged peavad saama oma tegude eest tasu v?i karistuse, ent kogemus n?itab, et ühe elu piires see nii ei ole; v?i selle p?hjal, et leidub inimesi, kes lapsena minavormis t?pselt kirjeldavad m?ne surnud inimese elu. Ma v?in uskuda, et reinkarnatsiooni ei ole olemas, selle p?hjal, et kirikukogu on seda eitanud ja kirikukogud on usuasjades autoriteetsed; v?i selle p?hjal, et kui ma oleksin varem teises kehas elanud, siis ma peaksin sellest midagi m?letama, ent ma ei m?leta sellest mitte midagi. P?hjuste abil on v?imalik uskumust seletada; p?hjendite abil on v?imalik uskumust episteemiliselt ?igustada (p?hjendada).
Siin tekib kahem?tteline olukord. ?igustamiseks v?ib nimetada katset ?igustada v?i siis sellist ?igustust, mis t?esti ?igustab, – nii-?elda head ?igustust. Viimasel juhul v?ivad ka p?hjendid olla v?i mitte olla head. Analoogiliselt v?iks siis ka r??kida heast ja halvast seletusest: halb seletus ei esita tegelikke ehk t?elisi ehk ?igeid ("h?id") p?hjusi.
Tavakeeles nimetatakse ka p?hjendeid p?hjusteks. R??gitakse p?hiliselt mingi teo ?heast p?hjusest“. Nii nagu uskumuste puhul, saab ka tegude puhul r??kida p?hjenditest ja ?igustusest. Uskumuse p?hjenduse nimetamine ?igustuseks tulenebki analoogiast tegude ja uskumuste vahel.
Uskumuse ?igustus p?hineb nendel uskumustel, mis uskujal juba olemas on. Kuigi ka p?hjendite ?igustatus on küsim?rgi all, huvitab loogikat see, kas mingit uskumust on v?imalik ?igustada tuginedes teistele uskumustele.
Uskumuse all m?istetakse peale uskuja vaimuseisundi ka propositsiooni, mida uskuja usub. Sel juhul v?ib uskumust kui vaimuseisundit m?ista kui teatavat uskuja ja propositsiooni vahelist seost. Propositsioonide ?igustamist teiste propositsioonide abil on v?imalik vaadelda ka lahus uskujast. Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega, uurides, mis teeb ühe propositsiooni v?i (l?pliku) propositsioonide kogumi heaks p?hjendiks mingile propositsioonile.