人民网：泰宁发现珍稀濒危物种东方水韭 已存

百度 任职要求：1、本科以上学历，1年以上的ASO工作实操经验，有SEO或广点通投放经验优先；2、熟悉AppStore、GooglePlay及主要应用市场的排名算法规则，有能力跟进算法更新；3、做事认真细致，有良好的分析归纳及沟通能力，对目标有落实执行的能力；4、对互联网事物，网络营销事件高度敏感，熟悉微博营销操作手法与互联网语言，较强的文案策划能力，良好语言及文字表达能力；5、有成功的优化项目案例者优先。

"Intention" ("Kavatsus") on Elizabeth Anscombe'i filosoofiline raamat. See ilmus Basil Blackwelli kirjastusel 1957, teises trükis 1963. Aastal 2000 ilmus uustrükk Harvard University Pressi kirjastusel.

Sellest raamatust sai alguse tegevusfilosoofia kui omaette valdkond.

Saamislugu

Raamatu idee sai alguse seoses sellega, et Oxfordi ülikoolil oli kavas anda Harry Trumanile audoktori kraad (see antigi). Anscombe vastustas seda p?hjusel, et Truman oli andnud k?su Hiroshimale ja Nagasakile aatomipomm heita, mida Anscombe pidas m?rvaks. Trumani kaitsjad ütlesid muu hulgas, et Truman lihtsalt kirjutas paberile alla, tema eesm?rk ei olnud süütute tsiviilisikute tapmine ja ta kavatses ainult s?da l?petada. Anscombe otsustas filosoofina selgeks teha, mida t?hendab midagi teha kavatsemine, ning luges selle kohta kursuse, millest kasvaski v?lja see raamat.

Lühikokkuv?te

Kavatsuse m?iste jaguneb kolmeks: kavatsuse v?ljendused ("ma hakkan raamatut lugema"), teo kavatsuslikkus ("ma loen raamatut") ja kavatsus, millega tegu tehakse ("ma loen raamatut, et teada saada, kuidas vanasti elati"). S?nal "kavatsus" on siiski ainult üks t?hendus, mis h?lmab k?iki kolme aspekti. (§ 1)

Kavatsusev?ljendus on ennustus, ennustav hinnang selle kohta, mis tulevikus juhtub. On ka teistsuguseid ennustusi, nimelt tulevikuhinnanguid. Kavatsusev?ljendused ei k?i oleviku vaimuseisundite kohta, vaid tuleviku kohta, nagu tulevikuhinnangudki. Kavatsusev?ljendused v?ivad tulevikuhinnangutega s?nades kokku langeda. M?lemat liiki ennustustel on t?ev??rtus, neid saab ?igustada ja neid saab vaidlustada. Erinevalt tulevikuhinnangutest esitab kavatsusev?ljendusi ainult toimija, toetudes mitte t?enditele, vaid tegutsemise p?hjenditele. (§ 2) Kuigi kavatsus v?ib j??da ainult toimija teada, tuleb tema kavatsuse kindlakstegemiseks vaadata seda, mida ta tegelikult teeb, mis füüsiliselt aset leiab, tema kavatsuslikku tegu. See ongi see, mida toimija kavatseb. (§ 8–9)

Teod on sündmused. Mille poolest erinevad kavatsuslikud teod mittekavatsuslikest? Nendele saab rakendada küsimust "Miks?" teatud t?henduses. See on t?hendus, milles jaatav vastus sellele küsimusele annab teo p?hjendi. See on tsirkulaarne, sest küsimus on ka s?na "p?hjend" asjakohase t?henduse avamises. Kui viidata sellele, et jutt on teo, mitte pelga liigutuse p?hjendist, on see j?llegi tsirkulaarne, sest (kavatsusliku) teo m?iste ongi küsimuse all.

Kavatsusliku teo korral teatakse, mida tehakse, sest kui vastatakse: "Ma ei teadnud, mida ma teen," ei ole küsimus: "Miks?" rakendatav. Selline teadmine ei p?hine t?enditel ega vaatlusel. Ilma vaatluseta teatakse peale ma tegude ka n?iteks oma j?semete asendit ja teatud tahtmatuid liigutusi, samuti tegude, tunnete ja m?tete vaimseid p?hjusi.

Vaimsed p?hjused on vastun?ide David Hume'i p?hjusek?situsele. Nad vastanduvad motiividele, mida tavaliselt samuti teatakse ilma vaatluseta. Motiive m?istetakse tavaliselt inimese tegude p?hjustena, aga Anscombe'i meelest on tegude p?hjusteks hoopis vaimsed p?hjused. Motiivid küll seletavad tegusid, kuid ei p?hjusta neid. Erinevalt vaimsetest p?hjustest ei pruugi motiivid k?tkeda seda, mis toimus vaimus ja andis tulemuseks teo.

Motiive on kolme liiki. Tagasivaatavate motiivide (k?ttemaks, t?nulikkus, kahetsus, kahjutunne jne) puhul esitatakse teo v?i tegemataj?tmise alusena see, et see on hea v?i halb inimesele, kellele see on suunatud. üldised motiivid asetavad teod teatud valgusse, t?lgendades neid v?i kirjeldades neid ümber. Edasivaatavad motiivid kirjeldavad tuleviku asjade seise. Tagasivaatavad motiivid erinevad vaimsetest p?hjustest selle poolest, et toimija m?istab neid heade ja halbadena ning oma tegusid head v?i halba tegevatena. Mis puutub edasivaatavatesse motiividesse, siis kui küsimusele: "Miks?" oleviku teo kohta vastatakse tuleviku asjade seisu kirjeldusega, siis see erineb vaimsest p?hjusest juba selle poolest, et see on tulevikus.

M?ttek?igud ja kommentaar

§ 1

Kavatsus (intention) esineb kolmeti.

1. Keegi ütleb, et ta hakkab tegema seda-ja-seda v?i kavatseb teha seda-ja seda. See on (tuleviku)kavatsuse v?ljendus.
2. M?ne teo kohta ?eldakse, et see on kavatsuslik ehk sihilik (intentional).
3. M?ne teo kohta ?eldakse, et seda tehakse selle-ja-selle (edasise) kavatsusega (tehakse selleks-ja-selleks). See on "kavatsus teo juures".

K?igil neil juhtudel on tegu ühe ja sellesama 'kavatsuse' m?istega. N?iteks see, et kavatsus puudutab alati tulevikku, ei pea paika, sest 2. punkti all v?ib r??kida teo kavatsuslikkusest, ilma et sel oleks seos tulevikuga.

Anscombe leiab, et on ebausutav, et neil kolmel juhtumil r??gitaks "kavatsusest" eri t?hendustes, kuigi v?ib n?iteks tunduda, et teo kavatsuslikkusel (2) pole mingit pistmist kavatsusega teo juures (3), sest esimene ei eelda teist.

Kiusatus arvata, et s?nal on mitu t?hendust, kuigi on selge, et see nii ei ole, annab Anscombe'i meelest tunnistust sellest, et me ei m?ista h?sti m?istet, mida see s?na v?ljendab.

Anscombe hakkab vaatlema kavatsuse aspekte ükshaaval ning alustab kavatsuse v?ljendustest.

Kommentaar

Moran ja Stone (2011:34) toovad kavatsuse aspektide kohta j?rgmised n?ited: kavatsusev?ljendus: keegi ütleb: "Ma l?hen poodi."; kavatsuslik tegu keegi l?heb poodi; "Miks sa poodi l?hed?" "Piima tooma."; küsitakse kavatsust teo juures ja saadakse see vastuseks.

Anscombe vaatleb kavatsusev?ljendust alates §-ist 2, kavatsuslikku tegu alates §-ist 5 ja k?igi kolme ühtsust §-is 24. §-is 50 tuleb ta tagasi tulevikukavatsuse v?ljenduse juurde.

Pole kohe selge, miks Anscombe'i arvates on k?igil kolmel juhul tegu ühe ja sama kavatsusem?istega. Moran ja Stone (2011:34, m?rkus 3) leiavad, et niisugune peidetud ühtsus teebki kavatsuse m?iste filosoofilist analüüsi vajavaks.

Tegu on heterogeensete asjadega, mis ka osalt kattuvad, sest esimene on teise erijuht, sest kavatsuse v?ljendamine on kavatsuslik, ja ka kolmanda erijuht, sest seda tehakse mingi edasise kavatsusega. Sellise aspektide valik j??b esialgu arusaamatuks, sest kavatsuse v?ljendus tundub siin v??rkehana. Kavatsemine ei ole performatiivne akt nagu n?iteks k?skimine, mille puhul v?ljendus on m??dap??smatu. (Moran, Stone 2011:34–35) Kavatsuse v?ljendus pole ka asi, millest tavaelus palju r??gitaks. (Moran, Stone 2011:36)

§ 2

Kavatsuse v?ljendust (nagu "ma l?hen jalutama" tavaliselt on) peetakse tavaliselt intuitiivselt selget erinevaks ennustusest (nagu "ma j??n haigeks" tavaliselt on). T?epoolest, saab intuitiivselt selgelt vahet teha, kas lause "ma kukun sellel eksamil l?bi" on ennustus v?i kavatsuse v?ljendus.

Aga milles seisneb erinevus ennustuse ja kavatsuse v?ljenduse vahel? V?ib-olla ennustus on v?ide tuleviku kohta ja v?ib-olla kavatsuse v?ljendus kirjeldab v?i v?ljendab oleviku vaimuseisundit, mis mingite oma omaduste t?ttu on kavatsus. Aga siis tekib j?rgmine raskus. Kavatsusel tundub olevat olemuslik seos tulevikuga. Aga kuidas vaimuseisundil see saab olla? Vaevalt saab olla nii, et need vaimuseisundid, mis on kavatsused, on juhuslikult seotud tulevikuga. Ja kui defineerida kavatsusi tuleviku puudutamise kaudu, kuidas siis eristada seda tuleviku puudutamisest ennustuste puhul?

Ennustust v?iks kirjeldada nii: ?eldakse midagi tulevikuvormis; kui hiljem ?elda sedasama mineviku- v?i olevikuvormis, siis saab vahepeal aset leidnud sündmuste p?hjal otsustada, kas nüüd ?eldav on t?ene v?i v??r.

Aga see kehtib ka k?skude ja kavatsusev?ljenduste korral. V?ib-olla neid ei peagi ennustustest eristama, lihtsalt eristame ennustuste seas k?ske, kavatsuse v?ljendusi, hinnanguid, prohvetlikke ennustusi jne. "Intuitiivselt selge" kavatsusev?ljenduste ja ennustuste vahel osutub erinevuseks kaht liiki ennustuste – kavatsusev?ljenduste ja hinnangute vahel.

Ja üks ja seesama lausung v?ib olla korraga mitut liiki ennustus. N?iteks arst ütleb patsiendile: "?de viib teid operatsioonisaali." See v?ib olla arsti kavatsuse (selle kohta, mis edasi saab) v?ljendus, korraldus, informatsioon patsiendile. See on informatsioon patsiendile, kuigi see pole t?enditel p?hinev tulevikuhinnang, huupi arvatu ega prohvetlik ennustus. Ja tavaliselt patsient ei j?relda informatsiooni t?siasjast, et arst seda ütles; ta ütleks, et arst k?skis. Nii et jutustav (kirjeldav, informatiivne) iseloom ei ole "ennustuste" tundem?rk vastandina kavatsusev?ljendustele.

K?skude t?itmistingimused on analoogsed propositsioonide t?esustingimustele. Me v?iksime ka nimetada t?esteks ja v??radeks vastavalt sellele, kas neid t?idetakse, kui keeletarvitus ei juhtuks olema teistsugune.

Korraldus antakse tavaliselt mingi kavatsusega, aga ta pole iseenesest mingi tahte v?ljendus. See on lihtsalt tegevuse kirjeldus erilises vormis. See vorm on m?nikord spetsiaalne vorm, m?nikord vorm, millel on ka teisi tarvitusi.

Korraldusi ei kritiseerita tavaliselt selle j?rgi, kas neid t?idetakse, vaid selle j?rgi, kas nad on m?istlikud. Aga seesama v?ib kehtida tulevikuhinnangute kohta, kui nad on teaduslikud. (Mitteteaduslikke hinnanguid kiidetakse muidugi selle eest, et need osutuvad t?esteks, sest keegi ei tea, mis on nende puhul hea p?hjendus.) Aga korralduste ja tulevikuhinnangute m?istlikuks pidamise alused on erinevad. Tulevikuhinnanguid ?igustavad p?hjendid pakuvad v?lja, mis on t?en?oline; korraldusi ?igustavad p?hjendid pakuvad v?lja, mida oleks eesm?rki v?i m?istlikku eesm?rki arvestades hea juhtuma panna. Kavatsusev?ljendused sarnanevad selles suhtes k?skudega.

K?skude ja kavatsusev?ljenduste nimetamisel ennustusteks tekib loomulik t?rge. K?skude puhul on asi v?ib-olla ainult keeletarvituses, nii et t?rge on palju pinnapealsem. Aga kavatsusev?ljendustel on tavaliselt just sama vorm nagu tulevikuhinnangutel (ja n?htavasti on kavatsusev?ljenduste ?ra?ppimise juures tulevikuvormi kasutamisel domineeriv osa).

Aga see t?rge on sügavamal. Kui ma ei tee seda, mida ma ütlesin, et hakkan tegema, siis ei arvata, et ma eksisin. V?ib-olla ei arvata isegi seda, et ma valetasin. Tundub, et kavatsusv?ljenduse t?esus ei olene sellest, et ma teen, mida ma ütlesin.

Aga v?ib-olla see n?itab lihtsalt, et ebat?tt saab ?elda veel kuidagi peale valetamise ja eksimise? Aga on v?imalik, et ma valetan, ja sel juhul see, mida ma ütlen, on vale millegi p?rast, mis on olevikus, mitte tulevikus. Ma v?in valetada isegi juhul, kui ma ütlen, et mul oli kavas midagi teha, ja p?rast ma tegingi seda.

Seletuseks ?eldakse, et vale on lausung, mis on vastuolus k?neleja meelega (arvamusega v?i kavatsusega midagi teha). Aga see ei t?henda, et see on v??r teade k?neleja vaimu sisude kohta, nagu siis, kui valetatakse vastuseks küsimusele "mis sa m?tled?" Inimesel ei pruugi olla "meelt" midagi teha, mis oleks eristatav s?nade lausumisest.

Keegi v?ib selle, mis ta ütles, ?ra teha, et see, mis ta ütles, oleks t?ene. Aga v??rus ei ole tingimata etteheiteks sellele, mida ma ütlesin. M?nel juhul heidetakse nii-?elda faktidele ette, et need ei ole koosk?las s?nadega. V?ib juhtuda, et muudetakse meelt. V?ib ka juhtuda n?iteks, et kirjutatakse midagi muud, kui arvatakse, et kirjutatakse; siis eksitakse elluviimises, mitte otsustuses. On ka teistsuguseid juhtumeid: n?iteks Peetrus ei muutnud meelt Kristuse salgamise asjus; ometi ei oleks ?ige ?elda, et ta ustavust t?otades valetas.

K?sk on olemuslikult m?rk (v?i sümbol), aga kavatsus v?ib olla ka ilma sümbolita. Sellep?rast r??gitakse k?skudest, mitte k?skimise v?ljendamisest, küll aga kavatsuse v?ljendamisest. See on j?llegi p?hjend loomulikule ettekujutusele, et kavatsusev?ljendust tuleb m?ista millegi seesmise v?ljendusena. Sellep?rast me ei tahaks nimetada kavatsusev?ljendust ennustuseks, st millegi tulevase kirjelduseks, olgugi et kavatsusev?ljendusel on samasugune keeleline vorm nagu ennustusel ja "Ma kavatsen jalutama minna, aga ei l?he" k?lab kuidagi vastuolulisena.

Paistab, et inimesed saavad kavatsust v?ljendada, aga loomadel (kes n?iteks ei anna korraldusi) ei ole aredat kavatsusev?ljendust. Vaevalt et kassi liigutused linnu poole hiilimisel on kavatsusev?ljendus. Samah?sti v?iks auto mootori seiskumist nimetada selle v?ljenduseks, et auto hakkab seisma j??ma. Kavatsus erineb emotsioonist selle poolest, et kavatsuse v?ljendus on puhtkonventsionaalne; "keeleline", kui arvata keele hulka konventsionaalse t?hendusega kehaliigutused. Anscombe'ile tundub, et Ludwig Wittgenstein eksis, kui ta r??kis "kavatsuse loomulikust v?ljendusest" (Filosoofilised uurimused, § 647).

Kommentaar

Moran ja Stone (2011:35) eristavad v?ljendust ebaisikulises m?ttes (mingi seisundi v?i tingimuse avaldumine) ja v?ljendust isikulises m?ttes (ühe isiku kavatsuslik akt, mis on suunatud teisele). Anscombe r??gib ilmselt kavatsuste v?ljendustest isikulises m?ttes, sest neil on propositsiooniline iseloom (mis v?imaldabki samal keelelisel kujul esitada ennustusi (tulevikuhinnanguid). Anscombe eitab kummalisel, intuitsioonivastasel kombel kavatsuste ebaisikuliste v?ljenduste v?imalikkust. (Moran, Stone 2011:35) Kui Anscombe ütleb, et loomadel ei ole kavatsusev?ljendusi, siis ta ei pea silmas lihtsalt seda, et nad ei v?ljenda oma kavatsusi isikulises m?ttes: t?epoolest, loomade emotsioonidel on Anscombe'i j?rgi ebaisikuline v?ljendus, kuigi isikulist v?ljendust ei ole. Anscombe peab silmas, et erinevalt emotsioonist kavatsusel ei olegi loomulikku v?ljendust, vaid ainult konventsionaalne; see kehtib ka inimeste kohta. Seega tekib küsimus, kuidas Anscombe peab "v?ljendust" m?istma, et ?eldu t?si oleks. Et s?na "v?ljendus" on mitmet?henduslik, siis pole ilmne, et Anscombe eitab sedasama, millest "Wittgenstein" r??gib. Peale selle, Anscombe ise r??gib §-is 4 sellest, et kavatsusi saab n?htavast tegevusest v?lja lugeda. (Moran, Stone 2011 35–36)

Retseptsioon

Kui raamat ilmus, ei peetud seda kohe oluliseks teoseks. Frederick Stoutland (2011:1) peab p?hjuseks seda, et raamat on raskesti arusaadav ja tihe ning sisaldab n?utuks tegevaid v?iteid, nii et seda on sageli peetud ekstsentrilise naisgeeniuse arusaamatuks teoseks. Selle lugemiseks on aga tarvis kannatlikkust ja heatahtlikkust.

Raamatu uustrükk 2000 uuendas huvi selle vastu. Anscombe pakub alternatiivi uue p?lvkonna filosoofidele, kes ei ole tahtnud tegevusfilosoofias domineerivaid vaateid ilma j?relem?tlemiseta omaks v?tta. Anscombe v?imaldab j??da analüütilise filosoofia juurde, v?ltides füsikalismi. Peale selle saab Anscombe'i teost praegu ajalooliselt uurida, mis v?imaldab vaadata sellele v?rske pilguga. Tema teosele toetudes on hakatud looma ka uut alternatiivset tegevusfilosoofiat (Michael Thompson, Life and Action). ühtlasi on hakatud n?gema Anscombe'i suure filosoofina ning paljud v?tavad "Kavatsust" klassikana.

Aprillis 2009 peeti Chicago ülikooli filosoofiaosakonna juures raamatu ilmumise 50. aastap?evale pühendatud Lipkindi konverents.

Tavaliselt ?eldakse, et paljud tegevusfilosoofid j?rgivad Anscombe'i v?hemalt kolmes punktis: 1) nad seostavad kavatsuslikku tegutsemist mingil p?hjendil tegutsemisega, 2) nad arvavad kavatsuse teema alla lisaks veel teha kavatsemise ja edasise kavatsuse ja 3) n?uavad, et filosoofia seletaks nende m?istete vahelist seost. Aga kavatsuse v?ljendus on siin asendatud kavatsusega tulevikus midagi teha. (Moran, Smith 2011:37–38)

Hinnangud

Donald Davidsoni s?nul on see "k?ige t?htsam tegevuse k?sitlus p?rast Aristotelest.

Frederick Stoutland (2011:1) ütleb, et see "on ainult 94-leheküljeline raamat, kuid suure hoolega ja s?nu raiskamata oskuslikult tehtud, see t??tab v?lja sügava, algup?rase ja t?helepanuv??rselt paljuh?lmava teooria kavatsuslikust teost ja seda ümbritsevatest m?istetest."

Kirjandus

• Kurt Baier. Retsensioon. – Australasian Journal of Philosophy, 1960, kd 38, nr 1, lk 71–81.
• Roger Teichmann. The Philosophy of Elizabeth Anscombe, Oxford University Press 2008.
• Richard Moran, Martin J. Stone. Anscombe on Expression of Intention. – Constantine Sandis (toim). New Essays on the Explanation of Action, 2009, lk 132–168.
• Roger Teichmann. Anscombe. – Timothy O'Connor, Constantine Sandis (toim). A Companion to the Philosophy of Action, Wiley-Blackwell 2010, lk 606–612.
• Anton Ford, Jennifer Hornsby, Frederick Stoutland (toim). Essays on Anscombe's Intention, Harvard University Press 2011.
  • Frederick Stoutland. Anscombe's Intention in Context.
  • Frederick Stoutland. Summary of Anscombe's Intention.
  • Richard Moran, Martin J. Stone. Anscombe on Expression of Intention: An Exegesis.
  • Anton Ford. Action and Generality.
  • Jennifer Hornsby. Actions in Their Circumstances.
  • John McDowell. Anscombe on Bodily Self-Knowledge.
  • Adrian Haddock. "The Knowledge That a Man Has of His Intentional Actions".
  • Kieran Setiya. Knowledge of Intention.
  • Michael Thompson. Anscombe's Intention and Practical Knowledge.
  • Sebastian R?dl. Two Forms of Practical Knowledge and Their Unity.
  • Anselm Winfried Müller. Backward-Looking Rationality and the Unity of Practical Reason.
  • Ben Laurence. An Anscombian Approach to Collective Action.

V?lislingid

• Veebiversioon
• Steve Bayne. Elizabeth Anscombe and the Classical Will: An Examination of Section 29 of Intention