关于开展社会工作事务所规范化建设试点工作的意见
Gilbert Ryle (19. august 1900 Brighton – 6. oktoober 1976 Oxford) oli inglise analüütiline filosoof.
Ryle sündis Brightonis ja ?ppis Oxfordis klassikalist filoloogiat. ?petas algul Oxfordi Christ Church College'is ja oli hiljem (1945–1968) Oxfordi ülikooli metafüüsilise filosoofia Waynflete'i professor (Magdalen College). Ryle oli klassikalisest filoloogiast ja kreeka filosoofiast huvitatud kogu oma elu. Nii esitab ta oma viimases suuremas t??s "Plato's Progress" (Platoni areng; 1966) uuenduslikke seisukohti Platoni vaadete arengu, Akadeemia ja Platoni dialoogide eesm?rkide kohta.
Karj??ri algusaegadel huvitasid Ryle'i Husserl ja fenomenoloogia, teda on peetud oma aja üheks paremaks Husserli ja fenomenoloogia tundjaks Inglismaal. Alates 1930. aastatest oli Ryle m?justatud hilise Wittgensteini ja John Austini seisukohtadest. Ryle arvas, et tihtipeale tekivad filosoofilised probleemid ja doktriinid m?istelisest segadusest, keele loogika mittem?istmisest. Seda teemat arendas ta muuhulgas raamatus "Dilemmas" (Dilemmad; 1954).
Raamatus "The Concept of Mind" (Vaimu m?iste; 1949) ründas Ryle Descartesi dualismi ja kaitses biheiviorismile l?hedasi seisukohti. Ryle'i j?rgi on vaimu kohta k?ivate lausete ja füüsilise maailma kohta k?ivate lausete paigutamine samasse kategooriasse kategooriaviga. Kuna vaimu peetakse keha v?i ajuga sarnaseks eraldi entiteediks ja kuna selle entiteedi leidmisel materiaalses maailmas on raskusi, siis eeldatakse, et vaim peab olema immateriaalne. Ryle'i j?rgi suhtutakse vaimusse nagu "kummitusse masinas". Masinaks on füüsiline ja avalikult vaadeldav keha, kummituseks on privaatne v?i salajane vaim, kus leiavad aset meeltetaju, teadvuse ja sisekaemusega seotud episoodid. Omaenda seisukoha esitamiseks uurib Ryle vaimuterminite kasutust ja loogikat. Tema j?rgi ütlevad vaimu kohta k?ivad laused seda, et isikud panevad teatud viisil toime vaadeldavaid tegusid. Samuti on isikutel dispositsioon panna toime teatud tingimustes teisi vaadeldavaid tegusid. N?iteks k?ituda arukalt t?hendab panna toime mingi füüsiline tegu ja kohandada oma k?itumist oludele vastavalt.
Looming
[muuda | muuda l?hteteksti]Süstemaatiliselt eksitavad v?ljendid
[muuda | muuda l?hteteksti]Artiklis "Systematically Misleading Expressions" v?tab Ryle kasutusele süstemaatiliselt eksitava v?ljendi m?iste.
Filosoofilised argumendid on alati v?hemalt suures osas seisnenud katsetes v?lja selgitada, mida tavajutu (mittefilosoofilise jutu) teatud tüüpi v?ljendid tegelikult t?hendavad. M?nikord ütlevad filosoofid, et nad analüüsivad v?i selgitavad mittefilosoofi "otsustustes" sisalduvad "m?isteid". Tundub aga, et see on lihtsalt ?hmane viis ?elda, et tahetakse v?lja uurida, mida üldterminid t?hendavad. Nagu varsti n?eme, on ka "x on m?iste ja "y on otsustus" süstemaatiliselt eksitavad v?ljendid. Kogu see protseduur on veider: kui v?ljendeid arukalt kasutatakse, siis teatakse filosoofide abitagi, mida need t?hendavad. Ka kuulajatel, kes aru saavad, pole n?utust. Ja ka filosoof ise peab v?ljendite t?hendust teadma, muidu ta ei teaks, mida ta analüüsib. Sageli küll ei teata, mida r??gitakse, vaid korratakse s?nu papagoi kombel, kuid siis pole m?tet küsida, mida need v?ljendid tegelikult t?hendavad, sest siis need ei t?henda midagi. Ja kui küsimus on selles, mida need v?ljendid m?istliku inimese jutus t?hendaksid, siis saab ?elda ainult, et nad t?hendaksid seda, mida nad t?hendaksid. Piisab arusaamisest. Filosofeerimisest poleks kuulajal abi, ja filosoofki peab k?igepealt lihtsalt aru saama. Nii et pole tumedust, mida valgustada. Ja kui v?ita, et mittefilosoof teab v?ljendi t?hendust ainult ?hmaselt, filosoof aga l?puks selgelt, aredalt ja m??ratletult, siis on kaks vastust. Esiteks, kui k?neleja teab v?ljendi t?hendust ainult ?hmaselt, siis ta r??gib selles suhtes nagu papagoi, ja pole filosoofi asi ega saavutus teda aidata. Teiseks, filosoof uurib ainult arukalt kasutatavate v?ljendite t?hendust. T?si küll, ühed v?ljendid tuleks asendada teistega, kui need on grammatiliselt vigased, raskesti arusaadavad, kohmakad, mitmet?henduslikud, liiga üldised v?i vihjelised v?i valesti valitud. Aga see pole filosoofi asi. Kas on siis m?ni teine viis v?ljendeid analüüsida v?i selgitada? (V?ib küsida ka nii: kuidas saab filosoofiline analüüs v?i selgitamine valgustada mittefilosoofi m?isteid? Aga j?llegi, segast m?istet ei saa olla, sest kui asja m?istetakse, siis pole midagi selgitada, ja kui mitte, siis tuleb asja uurida v?i selle üle j?rele m?elda, aga see on asja uurimine, mitte m?iste üle filosofeerimine. Ryle ei l?he siin edasi, sest ta arvab, et mitte üheski loomulikus m?ttes pole t?si, et on olemas m?isted.) Ryle ei püüa n?idata, mida filosoofia üldiselt uurib, vaid n?idata, et teatud olulises m?ttes filosoofid saavad uurida ning ?elda ja peavadki uurima ning ütlema, mida teatud tüüpi v?ljenditega silmas peetakse, kuid see ei t?henda, nagu nende v?ljendite naiivsetel kasutajatel oleks mingi kahtlus v?i segadus nende t?henduse asjus v?i nagu nad ei saaks neid rahulikult edasi kasutada, vajamata filosoofilise analüüsi tulemusi.
V?ljendite all m?istab Ryle s?nu, fraase ja lauseid. V?ite all m?istab ta kindlas k?neviisis lauset. T?ese v?ite kohta ütleb ta, et see registreerib mingit fakti v?i asjade seisu. V??rad v?ited ei registreeri. V?ite t?esuse teadmine on teadmine, et miski on t?si ning see v?ide registreerib seda. Kui ma v?itest ainult aru saan, siis ma ei tea, et ta registreerib fakti, ega pruugi teada fakti, mida ta registreerib, kuid tean, milline asjade seis siis oleks, kui v?ide registreeriks asjade seisu. Iga t?henduslik v?ide on kvaasiregistreering: see on ehitatud nagu registreering, kuid selle ehituse ja osade teadmisest ei piisa, et teada, et see on fakti registreering. V??rad v?ited on pseudoregistreeringud. M?ttetu on küsida, mida v??rad v?ited v?idavad, kui v?itmine t?hendab registreerimist; kui aga jutt on sellest, mida need registreeriksid, kui nad registreeriksid midagi, mis on t?si, siis on vastus küsimuses juba peidus.
Lühidalt ?eldes: mittefilosoofilises jutus on palju v?ljendeid, mis on kasutajatele ja kuulajatele t?iesti arusaadavad, kuid mille grammatiline v?i süntaktiline vorm ei sobi asjade seisudega, mida need registreerivad (v?i registreeriksid). Filosoofia jaoks saab need sobivale kujule ümber s?nastada. Need v?ljendid on süstemaatiliselt eksitavad, sest nad j?tavad filosoofidele loomup?raselt mulje, nagu nad registreeriksid mingeid teistsuguseid asjade seise.
Ryle vaatleb k?igepealt üht tavajutus kasutatavat süstemaatiliselt eksitavate v?ljendite klassi. Süstemaatilisuse all m?tleb Ryle seda, et grammatiline vorm eksitab k?igi selle klassi v?ljendite puhul ühtmoodi ja samal p?hjusel.
Immanuel Kantist saadik on enamasti n?ustutud ?petusega, et olemasolu ei ole kvaliteet, ning tagasi lükatud ontoloogilise jumalat?estuse pseudoargument, et Jumala olemasolu j?reldub tema t?iuslikkusest, sest t?iuslikkusest j?reldub olemasolu. T?epoolest, kui olemasolu ei ole kvaliteet, siis seda ei saa kvaliteedist j?reldada. Aga kuni viimase ajani ei m?rgatud, et kui v?ites "Jumal on olemas" "on olemas" ei ole predikaat, siis "Jumal" ei saa seal olla subjekt. Seda taibati, vaadeldes eitavaid olemasolupropositsioone, n?iteks "Kurat ei eksisteeri" ja "ükssarvikud on mitteolemasolevad". Kui Kuradit ei ole olemas, siis s?na "Kurat" ei saa t?histada omaduste kandjat. Filosoofid on m?nginud teooriatega, mis lubaksid ikkagi ?elda, et "Kurat ei eksisteeri" k?ib kuidagi Kuradi kohta ning "eksisteerib" t?histab ikka mingisugust omadust v?i tunnust, kuigi mitte kvaliteeti. M?ned on ?elnud, et see v?ide k?ib "Kuradi idee" kohta, teised on ?elnud, et see k?ib kuradi kui subsisteeriva, kuid mittetegeliku entiteedi kohta. M?lemad püüavad n?idata, et miski v?ib "olla", olemata siiski olemas. Aga me v?ime ?elda "ümmargused ruudud ei eksisteeri" ja "reaalsed mitteentiteedid ei eksisteeri", nii et need teooriad osutuvad vastuolulisteks. Nii et olemasolupropositsioone tuleb analüüsida teistmoodi.
Oletame, et ma v?idan, et lihas??jad lehmad ei eksisteeri, ning see v?ide on t?ene. Siis ma ei saa tegelikult r??kida lihas??jatest lehmadest. Nii et hoolimata grammatilisest n?ivusest ei kasutata v?ljendit "lihas??jad lehmad" nende asjade denoteerimiseks, mille kohta v?idetakse predikaati. Nii nagu fraas "eksisteerib" ei t?hista tunnust, mida v?idetakse, tuleb ka siin tegelikku predikaati mujalt otsida. Analüüsina on ette pandud, et "lihas??jad lehmad ei eksisteeri" t?hendab sama mis "ükski lehm ei ole lihas??ja" v?i "ükski lihas??ja ei ole lehm". Aga sellest ei piisa. Tundub, et "ükssarvikud ei eksisteeri" t?hendab sama mis "miski ei ole ühtaegu neljajalgne, rohus??ja ja ühe sarvega", ja tundub, et see ei eelda, et neljajalgsed v?i rohus??jad on olemas. Nii et t?hendus peaks olema sama mis v?itel "miski ei ole korraga lehm ja lihas??ja", mis samuti neid asju ei eelda. V?tame nüüd n?ivalt üksiku subjekti nagu v?idetes "Jumal eksisteerib" ja "Kurat ei eksisteeri". Kui eelnev analüüs on ?ige, siis "Jumal" ja "Kurat" on siin hoolimata grammatilisest n?ivusest predikatiivsed v?ljendid, st nad t?histavad tunnust v?i tunnuste komplekti, mille abil subjekti iseloomustatakse. "Jumal eksisteerib" peab t?hendama sama mis "Miski, ja ainult üks asi, on k?ikteadja, k?ikv?imas ja l?pmata hea" ning "Kurat pole olemas" peab t?hendama "miski pole ühtaegu kuratlik ja ainsana kuratlik" v?i "miski pole ühtaegu kuratlik ja Kuradi nime kandev" v?i ""Kurat" pole millegi p?risnimi". J?medalt ?eldes, "x eksisteerib" ja "x ei eksisteeri" ei v?ida ega eita, et omaduste kandjal x on olemasolu omadus, vaid v?idavad v?i eitavad mingi v?ites mainimata asja kohta, et see on x-ilik v?i on x.
Ryle v?idab, et sellised v?ljendid nagu "lihas??jad lehmad ei eksisteeri" on süstemaatiliselt eksitavad ning v?ljendid, millega neid ülalpool parafraseeriti, ei ole v?hemalt mitte samal kombel ja samal m??ral süstemaatiliselt eksitavad. Ent nad on t?esed ja nad t?hendavad sama mis parafraasid. Ja nende kasutaja teab kindlalt selle asjade seisu loomust, mida v?ljend registreerib. Aga v?ljendi vormis on l?ks, mis ?hvardab ainult neid, kes teevad üldistusi asjade seisude tüüpide kohta ning eeldavad, et iga v?ite süntaksi j?rgi saab otsustada selle fakti loogilise vormi üle, mida ta registreerib.
Kui v?ljendi "Jumal eksisteerib" t?hendus on niisugune, nagu ülal ?eldud, siis ka "Jumal on eksisteeriv", "Jumal on entiteet", "Jumalal on olemasolu", "Jumalal on eksistents" n?uavad sama analüüsi. K?ik need on v?ltspredikaadid, ja need, mille kohta neid grammatiliselt v?ljendatakse, on v?ltssubjektid. Samasugused v?ltspredikaadid on "on olend", "on reaalne", "on reaalsus", "on t?eline entiteet", "on substants", "on tegelik objekt", "on tegelik entiteet", "on objektiivne", "on konkreetne reaalsus", "on objekt", "on", "on mitteentiteet", "on mittereaalne", "on mittereaalsus", "on n?ivus", "on v?ltsentiteet", "on fiktiivne entiteet", "ei ole substants", "on mittereaalne objekt", "on mittereaalne objekt", "on mittereaalne entiteet", "ei ole objektiivne", "on subjektiivne", "on fiktsioon", "on v?ljam?eldis", "on kujuteldav objekt", "ei ole", "on pelk idee", "on abstraktsioon", "on loogiline konstruktsioon".
On olemas v?idete klass, milles grammatiline predikaat n?ib t?histavat mitte teatud tunnuse omamist, vaid teatud staatuse omamist. Tegelikult saab seda, mida need v?ited tegelikult registreerivad, s?nastada ilma selliste kvaasiontoloogiliste predikaatideta. Ja nendes kvaasiontoloogilistes v?idetes n?ib alus osutavat millelegi, mille kohta preditseeritakse kvaasiontoloogilist predikaati. N?iline subjektitermin on maskeeritud predikatiivne v?ljend, ning selliseid v?iteid saab ümber s?nastada v?ideteks, mille ükski osa ei n?i osutavat m?nele niisugusele subjektile. ühes?naga, kvaasiontoloogilised v?ited on süstemaatiliselt eksitavad. (Sellest j?reldub, et need metafüüsilised filosoofid, kes teevad "reaalsuse" v?i "olemise" oma propositsioonide subjektiks v?i "reaalse" predikaadiks, on suurimad patused. Paremal juhul on see, mida nad ütlevad, süstemaatiliselt eksitav, mida filosoofi propositsioonid ei tohi olla, ja halvemal juhul m?ttetud.)
Sageli kasutatakse selliseid v?ljendeid nagu "Ebat?psus on laiduv??rne" ja "Voorus on iseenda tasu", mis esmapilgul on samasugused nagu "Jones v??rib laitust" ja "Smith andis endale autasu". Nii on filosoofid j?reldanud, et maailmas on v?hemalt kahesuguseid objekte, partikulaarid, nagu Jones ja Smith, ja "universaalid" nagu ebat?psus ja voorus. Aga on absurdne ?elda n?iteks universaali kohta, et see v??rib kiitust v?i peaks h?benema. Tegelikult peame silmas seda, mida t?hendab "Igaüks, kes on ebat?pne, v??rib teiste laitust selle eest," sest moraalisubjektid on ebat?psed inimesed, mitte ebat?psus. Uues s?nastuses on s?na "ebat?psus" asemel predikatiivne v?ljend "on ebat?pne". Tuleb v?lja, et see v?ljend k?ib hoopis omaduse omamise kohta. Ja teine lause t?hendab, et vooruslik v?idab oma vooruslikkusest ning "vooruse" saab parafraseerida predikatiivseks v?ljendiks, mis avab tegeliku t?henduse. Sama lugu on lausetega "ausus sunnib mind seda-ja-seda ütlema", "v?rvusega k?ib kaasas ulatuvus", "t?itumata lootus teeb südame haigeks". Ryle arvates on k?ik v?ited, mis n?ivad k?ivat universaalide kohta, niimoodi analüüsitavad, ning j?relikult ei ole üldterminid kunagi mingite omaduste kandjate nimed, ei ole üldse objektid nagu D?omolungma, ja sellep?rast on vana küsimus, mis sorti objektid nad on, pseudoküsimus. Pole selliseid objekte, mille nimi on v?rdsus, ?iglus v?i progress. Platonistlikud ja antiplatonistlikud v?ited, et v?rdsus on v?i ei ole reaalne entiteet, on ühtmoodi eksitavad, sest nad on ühtaegu kvaasiontoloogilised ja kvaasiplatonistlikud. Ryle ei taha siin kaitsta üldist positsiooni, vaid ainult n?idata, et m?nedel juhtudel ütlevad v?ited, mille grammatiline vorm n?ib ütlevat "ausus teeb seda-ja-seda" v?i "v?rdsus on nii-ja-niisugune", ütlevad tegelikult formaalselt ebakohasel viisil, et iga asi, mis on v?rdne x-iga, on nii-ja niisugune v?i et igaüks, kes on aus, on nii-ja-niisugune.
Pidevalt kasutatakse v?ljendeid kujul "the see-ja-see", nagu n?iteks "the Oxfordi ülikooli asekantsler". Sageli osutatakse nende v?ljenditega m?nele ainuliselt kirjeldatud indiviidile [ m??rav kirjeldus ]. Fraasidel "the praegune Oxfordi ülikooli asekantsler" ja "maailma k?rgeim m?gi" on selline osutus propositsioonides "praegune Oxfordi ülikooli asekantsler on pikk mees" ja "ma ei ole maailma k?rgeimat m?ge n?inud". Kuigi need fraasid ei ole iseenesest eksitavad, teevad filosoofi nende t?henduse teooriates vigu. Eksitavateks osutuvad fraasid, mis grammatiliselt k?ituvad nagu indiviididele osutavad ainulised kirjeldused, aga tegelikult pole osutavad fraasid. Aga k?igepealt tuleb vaadata, kuidas t?elised osutavad v?ljendid osutavad. Kirjeldav fraas ei ole p?risnimi, ning denoteeritavat omaduste kandjat ei denoteerita mitte sellega, et teda nimetatakse "the selleks-ja-selleks", vaid sellega, et tal ainsana on mingi eriline omadus, mida deskriptiivne fraas t?histabki. Deskriptiivne fraas on predikatiivne v?ljend – v?ite osa, millega v?ljendatakse teatud tunnuse v?i tunnuse omamist. See omamine ei ole omaduste kandja, see v?ljend ei nimeta iseenesest omaduste kandjat ega registreeri fakti, et millelgi on omadused. See v?ljend saab esineda ainult t?ieliku v?ite predikatiivse elemendina. N?iteks t?ielik v?ide "Jonesi vanim poeg abiellus t?na" t?hendab sama mis "keegi (Tommy) 1) on Jonesi poeg, 2) on Jonesi teistest vendadest vanem ja 3) abiellus t?na". Kogu v?ide on t?ene ainult juhul, kui k?ik osav?ited on t?esed. Aga see, et on keegi, kelle kohta nii 1) kui ka 2) on t?esed, ei ole v?itmisega veel tagatud. J?relikult "... on Jonesi vanim poeg" ei t?henda Tommyt: see pole tema p?risnimi ega v?ljend, mille m?istmine eeldab, et tegu on Tommyga. V?ljenditest, mis sisaldavad kvaasinimesid ja kvaasi-ainulisi kirjeldusi, on v?imalik aru saada t?nu sellele, et teatakse, mis siis oleks, kui keegi oleks selle nimega v?i sellele kirjeldusele vastav ning tal oleks ka teised tunnused, mida v?ite predikaatidega preditseeritakse. Nii et kirjeldavad fraasid on tihendatud predikatiivsed v?ljendid, millega v?ljendatakse tunnuseid.
ühes?naga, Ryle püüdis hajutada j?rgmised ekslikud vaated: 1) kirjeldavad fraasid on p?risnimed ja 2) asi, mida kirjeldus kirjeldab, on see, mida ta t?hendab.
Tavajutus on sageli the-artikleid, mis ei ole ainulised kirjeldused. Et filosoof ei langeks grammatilise vormi l?ksu, peab ta need ümber s?nastama. Kui kirjeldavat fraasi kasutatakse formaalselt mitteeksitaval kombel lause alusena, n?iteks lauses "the kuningas l?ks t?na jahile", siis on teada, et selleks et v?ide oleks t?ene v?i v??r, peab olema konkreetselt keegi, kellele kirjeldus "the kuningas" osutab. Ja siis v?ib küsida "Kes kuningas on?" ja "Kas Walesi printsi isa ja kuningas on üks ja seesama isik?" Ent tavatarvituses on ka kvaasikirjeldavaid fraase kujuga "the nii-ja-niisugune", mis mitte millelegi ei osuta ja mille abil analoogseid küsimusi esitada ei saa. V?tame v?ite "Poincaré ei ole Prantsusmaa kuningas". V?ide "Poincaré ei ole Prantsusmaa kuningas" on formaalselt erinev lausest "Tommy Jones ei ole Inglismaa kuningas", sest viimane on t?ene, esimene aga ei ole t?ene ega v??r, sest "Tommy Jones on Inglismaa kuningas" ei ole t?ene. "Tommy Jones ei ole seesama isik mis Inglismaa kuningas t?hendab seda, mida t?hendab "1) Kellegi ja (t?psustamata ringis) ainult tema nimi on Tommy Jones; 2) kellelgi ja ainult temal on Inglismaal kuningav?im; ja 3) pole kedagi, kelle nimi oleks Tommy Jones ja kes ühtlasi oleks Inglismaa kuningas." Algne v?ide ei saaks t?ene olla, kui 1) ja 2) poleks t?esed. "Poincaré ei ole Prantsusmaa kuningas" t?hendab sama mis "1) Kellegi nimi on Poincaré" ja 2) Poincarél ei ole Prantsusmaa kuninga seisust." Ja see ei eelda, et kellelgi see seisus oleks. M?nikord tekitab the-artikli osutav ja mitteosutav tarvitamine tavajutus kahem?ttelisus. "Smith ei ole ainuke inimene, kes on Mont Blanci otsas k?inud" v?ib t?hendada sama mis "Mont Blanci otsas on k?inud üks ja ainult inimene, aga Smith ei ole tema" v?i "Smith k?is Mont Blanci otsas ja v?hemalt keegi teine on seal veel k?inud". Ryle'i huvitab see, et kui sellist v?ljendit tarvitatakse mitteosutavalt, v?idakse teda v??riti m?ista nii, nagu teda tarvitataks osutavalt. Filosoofid ja teised abstraheerijad kalduvad seet?ttu v?lja m?tlema entiteete, mis oleksid nende v?ljendite osutused.
V?tame fraasid "puu ots/latv" ja "p??sa kese" v?idetes "??kull istub puu otsas" ja "nool lendas p??sa keskelt l?bi". Nende lauseehitus on analoogne v?idete "mees istub asekantsleri k?rval" ja "minu nool lendas l?bi kardina" omadega. Aga kui just ei m?elda puu k?ige ülemist oksa v?i lehte, siis "puu ots" ei osuta mingile objektile, vaid t?histab suhtelist asendit, millest r??givad v?ited kujul "x on puu otsas v?i puu otsa kohal v?i puu otsast allpool". Jutt on asendist teistest puu osadest k?rgemal. Asukoht ei ole asi. Ryle kahtlustab, et paljud René Descartesi ja v?ib-olla Isaac Newtoni vead ruumi ja aja asjus tulevad asjade dateerimiseks ja lokaliseerimiseks kasutatavate the-artiklite eksitavuseks.
"Jones vihkab haiglasse minemise m?tet", "mulle tuli just p?he m?te minna puhkusele". Need kvaasikirjeldavad fraasid j?tavad mulje, nagu oleks olemas haiglasse minemise m?te ja puhkusele mineku m?te. Sellep?rast on filosoofid on uskunud ideedesse, kontseptsioonidesse, m?istetesse ja otsustustesse, nii nagu nende eelk?ijad (sarnastel p?hjustel) substantsiaalsetesse vormidesse ja lapsed ekvaatorisse, taevasse ja p?hjapoolusesse. Kui aga need ümber s?nastada, siis tuleb v?lja, et nad ei r??gigi John Locke'i demonoloogia kasuks. "Jones vihkab haiglasse minemise m?tet" t?hendab lihtsalt sedasama mis "Jones on kurb, kui ta m?tleb, mis ta peab haiglas l?bi tegema".
Hulk samasuguseid vigu on tekkinud loogikas eneses ja epistemoloogias sellep?rast, et on j?etud analüüsimata kvaasikirjeldav fraas "v?ljendi x t?hendus". Ryle kahtlustab, et sellest tulevadki ekslikud ?petused m?istetest, ideedest, terminitest, otsustustest, objektiivsetest propositsioonidest, sisudest, objektiividest jne tulevad sellestsamast eksitusest, et v?ljendid nagu "s?na (fraasi v?i lause) x t?hendus" peavad millelegi osutama. Muidugi on küsimused selliste objektide staatuse kohta (kas need on subjektiivsed v?i objektiivsed) t?hendusetud, sest neid objekte pole olemas. Predikatiivselt v?ib lauseid, mis sisaldavad v?ljendit "x-i t?hendus" vabalt kasutada.
ütluse "T??erakonna kaotus oli mulle üllatuseks" v?iks ümber s?nastada "fakt, et T??erakond kaotas, oli mulle üllatuseks", v?i "T??erakond kaotas ja mind üllatab, et nad kaotasid". The-artikkel ei osuta siin mingile asjale, vaid registreerib tihendatult mingit fakti. Alati v?ib ?elda "et A on B, siis C on D" asemel "C D-sus tuleb A B-susest". Aga kui ?elda "T??erakonna kaotus leidis aset 1931. aastal", siis the-artiklit kasutatakse osutavalt sündmuse kirjeldamiseks ja see ei ole mingi fakti tihendatud registreering. Sündmustel on daatumid, faktidel mitte. Ja kolmandat sorti on see: "T??erakonna v?it oleks olnud mulle üllatuseks." Siin on the-artikkel tingimuslause asemel. Ja veel teistsugune on: "konservatiivide kaotus j?rgmistel valimistel on t?en?oline" v?i "v?imalik" v?i "v?imatu", sest need t?hendavad "teadaolevad andmed r??givad selle kasuks, et" v?i "ei ole ühitamatud sellega, et" v?i "on ühitamatud sellega, et konservatiivid j?rgmistel valimistel kaotavad". Nii et on v?hemalt neli faktitüüpi, mida grammatiliselt eristamatuid the-artikleid sisaldavad v?ited v?ivad registreerida. Aga neid v?iteid saab niimoodi ümber s?nastada, et tuleb v?lja, millise ehitusega fakte need registreerivad.
"The vaal ei ole kala, vaid imetaja" ja "t?eline inglane vihkab valem?ngu" registreerivad fakte, kuid need ei k?i konkreetse vaala ega konkreetse inglase kohta, ja need v?ib-olla t?esed isegi juhul, kui vaalu v?i t?elisi inglasi ei oleks. T?en?oliselt on need maskeeritud hüpoteetilised v?ited.
K?ik need n?ited tekitavad kiusatuse "entiteete multiplitseerida". Ryle pidas silmas Occami habemenoa sellist formuleeringut: "?ra v?ta k?iki v?ljendeid, mis on grammatiliselt nagu p?risnimed v?i osutavalt kasutatavad the-artiklid, nagu nad sellep?rast oleksid p?risnimed v?i osutavalt kasutatavad p?risnimed".
Aga on veel teistsuguseid süstemaatiliselt eksitavaid v?ljendeid. "Jones on v?idetav m?rvar" v?i "kahtlustatav m?rvar", "Smith on v?imalik v?i t?en?oline linnapea", "Robinson on n?iline kangelane", "Brown on tulevane v?i endine parlamendiliige" j?tavad mulje, nagu ?eldaks, et nad on teatud laadi m?rvar v?i linnapea v?i parlamendiliige.
"Jones on populaarne" j?tab mulje, nagu populaarne olemine on kvaliteet nagu tark olemine, kuigi see tegelikult on relatsiooniline tunnus, mis ei iseloomusta otseselt Jonesi.
Seda, mida v?ljendatakse ühe v?ljendiga, saab sageli v?ljendada hoopis teistsuguse grammatilise vormiga v?ljenditega. Kahest v?ljendist, millest kumbki t?hendab sama mida teine, on üks sageli süstemaatiliselt eksitavam kui teine. Mingit fakti v?i asjade seisu saab v?ljendada ühtedes grammatilistes vormides paremini (loogilist vormi paremini avavalt) kui teistes. Ideaal, mida v?ib-olla kunagi teoks ei tehta, on t?iesti mitteeksitav s?nastus.
Oletame, et teatud grammatilise vormiga v?ljend on kohane (v?i ligikaudu kohane) teatud loogilise vormiga faktidele ja ainult nendele. Kas see kohasussuhe on siis loomulik v?i konventsionaalne? Ryle ei usu Ludwig Wittgensteini ?petust, et v?ljend on faktile formaalselt kohane mingi reaalse ja mittekonventsionaalse üksühese kujutamissuhte t?ttu v?ljendi ehituse ja fakti ehituse vahel. Ryle'ile pole arusaadav (peale v?heste spetsiaalselt valitud juhtude), kuidas fakte v?i asjade seise saab hinnata ehituse poolest sarnaseks v?i mittesarnaseks lause, ?esti v?i skeemi ehitusega. Fakt ei ole ju tükkide kogum, nii nagu lause on mürade korrastatud kogum ja kaart on kriipsude korrastatud kogum. Fakt ei ole asi. Kaart v?ib küll sarnaneda m?ne maaga v?i raudteev?rguga ning üldisemas m?ttes v?ib mürade j?rjestatud jada sarnaneda s?idukite jadadega liikluses ja p?evade jadaga n?dalas. Aga selles, et Sokrates on vihane, v?i faktis, et kas Sokrates oli tark v?i Platon oli ebaaus, ei n?e Ryle sellist tükkide konkatenatsiooni, mis arhitektooniliselt üldplaanilt sarnaneks s?nade konkatenatsiooniga. Teiselt poolt on raske aktsepteerida ka alternatiivi, et teatud grammatiline vorm seostub teatud loogilise vormiga ainult konventsiooni p?hjal. Tavatarvitus on ju süstemaatiliselt eksitavate v?ljendite suhtes t?iesti salliv. Ja on raske seletada, kuidas keelte tekke ajal meie eeldatavalt mittefilosoofidest esivanemad otsustasid seostada v?i juhtumisi seostasid teatud grammatilise vormi teatud loogilise vormiga faktidega. Eeldatavalt hakati ju abstraktset loogilist vormi uurima hiljem, kui grammatiline vorm tavakasutusse v?eti. Ryle'i arvamus on, et grammatilise vormi kohasus loogilisele vormile on rohkem konventsionaalne kui loomulik, kuigi ta ei pea neid tuju ega teadliku plaani tagaj?rjeks.
Kuidas konkreetsetel juhtudel teada saada, kas v?ljend on süstemaatiliselt eksitav? Ryle kahtlustab, et vastus oleks umbes niisugune. Me kohtame ja m?istame ning isegi usume teatud v?ljendit, n?iteks "Mr Pickwick on v?ljam?eldud isik" ja "Ekvaator ümbritseb maakera". Ja me teame, et kui need v?ljendid ütlevad seda, mida nad n?ivad ütlevat, siis j?relduvad teatud teised propositsioonid. Aga osutub, et loomulikult j?relduvad propositsioonid "Mr Pickwick sündis sellel-ja-sellel aastal" ja "Ekvaator on nii-ja-nii paks" ei ole mitte ainult v??rad, vaid ka vastuolus millegagi, mille loogilised j?reldused need n?isid olevat. Ainus lahendus on aru saada, et v?ljam?eldud isik olemine ei ole teatud laadi isik olemine ja Ekvaator ei ole r?ngas ümber Maa. Ja see t?hendab arusaamist, et algsed propositsioonid ei ütle seda, mida nad n?isid ütlevat. Paralogismid ja antinoomiad annavad tunnistust sellest, et mingi v?ljend on süstemaatiliselt eksitav. Süstemaatiliselt eksitavad v?ljendid iseenesest vastuolu ei sisalda. Lihtsalt need maskeerivad registreeritavate faktide vormi. Aga me abstraheerimegi ja üldistamegi selleks, et neid vorme v?lja tuua. See abstraheerimine ja üldistamine toimub juba enne filosoofilist analüüsi, ja tundub, et filosoofia k?sitleb selle tulemusi. Filosoofiaeelset abstraktset m?tlemist eksitavad süstemaatiliselt eksitavad v?ljendid alati, ja isegi, filosoofiline abstraktne m?tlemine, mille ülesanne ?ieti ongi seda haigust ravida, on tegelikult üks selle hullemaid ohvreid.
Ryle ei tea, kuidas saaks süstemaatiliselt eksitavaid v?ljendeid ammendavalt klassifitseerida. Ta arvab, et nende v?imalikke liike on p?him?tteliselt piiramatult, aga domineerivaid ja kangekaelseid tüüpe on v?he.
Ryle ei tea, kuidas saaks t?estada, et konkreetne v?ljend pole mitte mingis suhtes süstemaatiliselt eksitav. See, et antinoomiaid pole leitus, ei t?esta, et neid kunagi ei ilmne.
Filosoofia peab siis tegelema süstemaatilise ümbers?nastamisega. Aga see ei tee teda filoloogiaks ega kirjanduskriitikaks. ümbers?nastused muudavad süntaksit, et n?idata faktide vormi, mida filosoofia uurib. J?relikult saab mingis m?ttes uurida ja ?elda, mida mingi lause tegelikult t?hendab. Ryle kaldub uskuma, et see ongi filosoofiline analüüs ning see on filosoofia kogu ja ainus ülesanne. Ryle'ile see lahendus h?sti ei meeldi, ta tahaks anda filosoofiale ülevama ülesande kui korduvate v??ritim?istmiste ja absurdsete teooriate allika avastamine idioomides.
Teosed
[muuda | muuda l?hteteksti]- Systematically Misleading Expressions. – Proceedings of the Aristotelian Society, XXXII, 1930–1931, lk 139–170.
Teosed eesti keeles
[muuda | muuda l?hteteksti]- "Abstraktsioonid". T?lkinud Paavo Annus – Akadeemia 1995, nr 9, lk 1832–42
- "Descartes'i müüt". T?lkinud Anto Unt – Akadeemia 1996, nr 8, lk 1666–80
- "Kategooriad". T?lkinud Kristin Sarv – kogumikus "T?hendus, t?de, meetod: Tekste analüütilisest filosoofiast" I. Toimetanud Jaan Kangilaski, Margo Laasberg. Tartu ülikooli Kirjastus 1999, lk 125–142
- "Formaalne ja informaalne loogika" (katkend raamatust "Dilemmad"). T?lkinud Andres Luure – Akadeemia 2000, nr 9, lk 1929–41
- "Vaimu m?iste". T?lkinud Uku Tooming, j?rels?nad Julia Tanney ja Uku Tooming. Tartu: Tartu ülikooli Kirjastus, 2020.