共工是什么神
?igusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate ?igusnormide sisu.[1] Tavakasutuses j??vad tagaplaanile küsimused ?igusteaduse teaduslikkusest ja ?igusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse ?igusnormide sisu küsimustele.[1]
?igusteadus ja jurisprudents
[muuda | muuda l?hteteksti]- P?hiartikkel: Jurisprudents
Eelneva t?ttu samastatakse enamikul juhtudel ?igusteadus jurisprudentsiga ehk ?igusdogmaatikaga kui normide sisu selgitamisega.[2] Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse t?lgendamiseks.[2] T?lgendamine ongi jurisprudentsi meetod, mille objektiks on ?igusnormid. Uurimisobjekti j?rgi v?ib jurisprudentsi t?psemalt liigitada, n?iteks karistus?igusjurisprudentsiks, riigi?igusjurisprudentsiks jne.
?igusteadus kui jurisprudents (Rechtswissenschaft) on peamiselt Saksa 19. sajandi teise poole ?igusteadlaste looming, mis kasvas v?lja Carl Friedrich von Savigny ideedest. Savigny v?itis oma vaidluses Thibaut'ga, et loomu?iguse asemel tuleks Saksa era?iguse kodifitseerimisel p??rduda Saksa riikides ajalooliselt j?us olnud ?iguse poole. See t?hendas Rooma era?iguse uurimist.[3]
?igusteaduse m?iste tugineb eeldusele, et ?igusmaterjale (seadusi, tava?igust jne) on v?imalik vaadelda loomulikult esinevate n?htustena, mille uurimisest ?igusteadlane avastab sisemised p?him?tted ja seosed, analoogiliselt loodusteadustega. Kehtivat ?igust n?hakse süsteemina, millesse iga uus p?him?te peab lünkadeta paiknema. Sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu, mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena, vaid t?e kehastusena. See protsess leiab aset k?rgel abstraheerituse tasemel, traditsioonilise formaalse loogika reegleid j?rgides. Jurisprudentsi iseloomustab püüdlus puhtuse poole, millest tuleneb muude sotsiaalteaduste leidude, samuti v??rtuste mittejuriidilistena k?rvalej?tmine. [4]
Mandrieuroopa ?igusteaduskondade ?ppekavades m??ravat rolli omav ?igusteadus on seega üks peamisi eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika ?igussüsteemide vahel. Lihtsustatult on ?eldud, et "üldise ?iguse kohtunikud on probleemilahendajad, mitte teoreetikud, ja tsiviil?iguse r?hk stsientismile, süsteemiehitamisele, formalismile ja muule taolisele j??b efektiivsele probleemilahendamisele ette".[5]
?igusteadus ja ?igusteadused
[muuda | muuda l?hteteksti]- Vaata ka: ?igussotsioloogia, ?igusajalugu, v?rdlev ?igusteadus, ?igusteooria
Laiemas t?henduses h?lmab ?igusteaduse m?iste mitmeid teadusi, mis tegelevad ?igusnormide sisust k?rvale j??vate küsimustega. Seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui ka uurimisobjekti poolest.
?igusteaduste valdkonnad:[6]
| ?igusteaduse valdkond | Uurimisobjekt | Meetod |
|---|---|---|
| ?igussotsioloogia | ?iguselu seadusp?rasused | Kogemuslik |
| ?igusdogmaatika | ?igusnormid | T?lgendamine (ja süstematiseerimine) |
| ?igusajalugu | ?igusnormide areng | Ajaloolised meetodid |
| V?rdlev ?igusteadus | Teiste maade ?igusnormid | T?lgendamine, lisaks kogemuslikud ja ajaloolised uurimismeetodid. |
Vaata ka
[muuda | muuda l?hteteksti]Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Aulis Aarnio. "?iguse t?lgendamise teooria." ?igusteabe AS Juura 1996. lk 45.
- ↑ 2,0 2,1 Raul Narits. "?igusteaduse metodoloogia I." ?igusteabe AS Juura: Tallinn 1997. Lk. 10.
- ↑ John Henry Merryman. "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (1985), taasesitatud v?ljaandes John Henry Merryman jt., "The Civil Law Tradition: An Introduction to the Legal Systems of Western Europe and Latin America." (LexisNexis 1994), lk. 481.
- ↑ John Henry Merryman. op. cit., lk. 482-484.
- ↑ John Henry Merryman. op. cit., lk. 485.
- ↑ Aulis Aarnio, op. cit., lk. 48.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: ?igusteadus |