湖北竹山：把抓好党建作为打赢脱贫攻坚战的最大保障

百度 见到田刚，正是他刚指导完学生的空闲时间。

P?hjuslikkus ehk kausaalsus ehk p?hjustamine on sündmuse (v?i muu n?htus (tagaj?rje) esilekutsumine (tingimine), v?imaldamine v?i ?rahoidmine (p?hjuse poolt), p?hjuse ja selle tagaj?rje vaheline seos. P?hjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.

Enamasti usutakse, et sündmustel on p?hjused ja nad on p?hjused. (N?iteks epifenomenalism postuleerib siiski n?htusi, mis pole p?hjused.)

Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas s?ltub p?hjuslikkusest.

Kuigi k?ik seletused, ei ole p?hjuslikud, saab k?ike, mida saab seletada, ka p?hjuslikult seletada.

Metafüüsikas on p?hjuslikkuse m?istmisel suuri lahkarvamusi.

P?hjustamise m?istel rajanevad n?iteks p?hjuslik teadmisteooria, p?hjuslik tajuteooria, p?hjuslik m?luteooria, p?hjuslik vaimuteooria, p?hjuslik teoteooria, p?hjuslik j?reldamisteooria, p?hjuslik t?hendusteooria, p?hjuslik osutusteooria, p?hjuslik ajateooria ja p?hjuslik identsusteooria.

David Hume

David Hume'i j?rgi on p?hjuslikkus sarnaste sündmuste sarnase ajalise j?rgnevuse ja ruumilise naabruse muster. Korrap?ra v?i alalise ühenduse kogemus tingib meie ootusi. Me projitseerime oma tingitud v?ltimatustunded v?listele esemetele kui paratamatuse esemetes enestes.

P?hjuslikkuse omadused

Pidevad p?hjuslikud rajad

P?hjuseid seovad tagaj?rgedega pidevad p?hjuslikud rajad. P?hjus ja tagaj?rg ei pruugi paikneda ruumiliselt ega ajaliselt k?rvuti, kuid on ühendatud aegruumiliselt pidevate, lünkadeta radadega. Raja iga kahe punkti vahel on punkt, mis on ühe suhtes p?hjus ja teise suhtes tagaj?rg.

Kas p?hjused ja tagaj?rjed on sündmused?

Enamik filosoofe vaatleb p?hjuste ja tagaj?rgedena sündmusi (muutusi, mittemuutusi, esinemisi) ning parafraseerib ütlused, kus p?hjuste v?i tagaj?rgedena esitatakse midagi muud, ütlustele sündmuste kui p?hjuste ja tagaj?rgede kohta. See v?imaldab v?ltida komplikatsioone p?hjuslike radade kirjeldamisel.

M?ned filosoofid leiavad, et p?hjuseks v?i tagaj?rjeks on m?nikord fakt, omadus v?i sündmuse aspekt, ilma et seda saaks taandada sündmustevahelisele p?hjuslikkusele (Sanford 1985).

M?ned filosoofid leiavad, et teo puhul ei saa tegijat kui p?hjust taandada sündmustele.

Kas p?hjuselt kandub tagaj?rjele midagi üle

Osa filosoofe v?idab, et p?hjuselt kandub tagaj?rjele midagi üle.

ühes variandis kandub üle m?ni j??vusseadusele alluv füüsikaline suurus.

Hans Reichenbachi ja Wesley Salmoni j?rgi kandub üle mingi struktuuriline tunnus.

Kas kausaalne j?reldamine on aprioorne?

Enamik filosoofe leiab koos David Humeiga, et kausaalses j?reldamises ei ole midagi t?eliselt aprioorset.

T?ielik p?hjus ja spetsiifiline p?hjus

Eristatakse t?ielikku p?hjust ja spetsiifilist p?hjust. T?ielik p?hjus on k?igi nende asjaolude koguhulk, mille olemasolu puhul paratamatult saabub tagaj?rg. Spetsiifiline p?hjus on rea niisuguste asjaolude koguhulk, mille ilmumine toob kaasa tagaj?rje ilmumise, ent seejuures on ka palju teisi asjaolusid, mis konkreetses situatsioonis olid olemas juba enne tagaj?rje saabumist ja mis on p?hjuse toime tingimuseks.

Vaata ka

• kontrafaktuaalne s?ltuvus
• l?pp-p?hjus
• p?hjuslik uurimus
• korrelatsioon

Kirjandus

• David Hume. A Treatise of Human Nature, rmt I, 1739, eriti osa III.
• David Hume. Enquiry Concerning Human Understanding, 1748, eriti IV, V, VII.
• Donald Davidson. Essays on Actions and Events, Oxford University Press 1980.
• David H. Sanford. Causal Relata. – Ernest LePore, B. McLaughlin (toim). Actions and Events, Blackwell, 1985, lk 282–293.